Vetesügavused

Leyanna pidi kreepsu() saama. "Palun ära hoia keelt suust väljas!" Siis kostus: "...ma tahan teiega rääkida!" "Lähme natukeseks tagasi," ütles Leyanna

Allianna puges veel sügavamale 2 kivi vahele , nii et ainult silmad jäid välja.

Mirelle järgnes vastumeelselt Leyannale. Ta oli juba peaaegu lossi sees käinud ning ta oleks tõesti-tõesti soovinud seda ka teha, kuid ta teadis, et vastu puigelda oleks inetu ja ebaviisakas.

Ella kihutas lossi poole. Ta soovis väga teistega rääkida, sest tal polnud sõpru.

Anne Hoidis käsi peapeal. Ta lendas igal poole ringi.

Alli puges nüüd välja ja ujus rahulikult teiste juurde. '' Tere , mina olen Annielle , kutsutakse Alliks '' ütles ta leebelt.

Ella jõudis kohale. Ta punastas. "Mina olen Ella Dee."

''Saame sõpradeks , mul siin pole sõpru!'' Ütles nüüd temagi punastades.

"Hea meelega. Mul ka mitte."

Karin naertas '' Kui vana sa oled?''

OT: ma ütlesin ju.

OT: Ma olen tõeline tobu

OT: ei ole. Mängime.

OT:Ma muutsin.

"Mina? Ämm... Ma ei tea. Ei mäleta. Umbes 2008."

''Ohh , ma olen 1886 ''

Anne tõusis veepinnale ja muutus tagasi tumehaldjaks. Ta ronis tagasi maapinnale.

"Okei."
Muidu jutukas Ella oli muutunud napisõnaliseks.,

"Mina olen Leyanna. Noh, tulge," naeratas ta. "Lähme lossi."

Ella säras. "Hea meelega."

Anne raputas ennast puhtaks, hüppas vette tagasi, muutus merineitsiks ja järgnes teistele.

"Nii, nüüd jõuame sinnamaale, kus juba käisime," ütles Leyanna ja juhtis nad ühte suurde saali. "Siin on ballid," selgitas ta.

Delinda lamas sellili rannas ja vaatas pilvi. Siis muutus ta haldjaks ja tõusis püsti. Ta hüppas kivilt kivile ja laks metsa vahele kõndima. Ta ronis kuu otsa ühele oksale ja vajus mõttesse

Brietha ujus enda musta sabaga mööda vett mõeldes mida ta võiks täna teha.

Delinda ronis varsti puu otsast alla ja hakkas tagasi kondima. Kui vee äärde jõudisjäi ta ühe kivipeale rätsepistes istuma ja merd vaatama. Vesi sillerdas päikese käes. Kauguguses möödus laev. Delinda pani oma jalad vette ja muutis end merineitsiks.