TMIT rollikas.

Kalli võttis Rene'lt ümber kinni ja lendas temaga maha.

Äitah ütles Rene

=Pole tänu väärt."

Mhh, Kus pool põhi peaks olema ütles Rene

Jasmine jälgis õhust kõike mis toimus. Sana oli temast mööda vihisenud ja ta ei oleks talle enam nii kui nii järgi jõudnud, niisiis otsustas ta sinna samasse seisma jääda ja mossis nägu teha. Kui ta nägi, et Sana hakkas laskuma, muutus ta uudishimulikuks ja liugles vaikselt allapoole, ning nägi siis Sana laskumise põhjust. Inimene. Jas ei usalda inimesi. Ta peitis end puu taha ja jäi vaatama. Inimene ronis Sannale selga ja nad tõusid õhku. Enam ei saanud ta neid nähtamatuks jäänuna jälitada, ja nii jäi ta sinna samale platsile. Kui Sana õhkus kõvasti võpatas muutus ta murelikuks ja ta haaras vöölt oma väikese pistoda. Ta hakkas vaikselt üles tõusma, et Sana juurde hiilida, kuid nägi siis, et Kalli ja inimene laskuvad maale. Siis sööstis ta Sana juurde. "Milles asi ? Kes see inimene on ? Mida ta tahtis ? Miks Kalli temaga läks? Kas ta ähvardas teda? Ma pole kunagi inimesi usaldanud, ja nii ka mu vanemad mitte. Miks sa seda lubasid?" päris Jasmine hingeldades.

OT: Kas te, palun, võiksite natukenegi pikemaid ja sisukamaid poste teha, palun ?

OT: Nõus

Kalli vaatas ringi. Tal polnud absoluutselt mingit suunataju. Ta lehvitas oma tiibu ja jahutas end. Sel päeval oli väga palav. "Päev hakkab õhtusse minema. Põhi on sealpool." Näitas Kalli metsapoole.

''Äitah'' ütles Rene. Ta hakkas just sinnapoole minema kui ta kuulis midagi. Rene jäi seisma ja vaatas metsa.

"Mis juhtus?" Küsis Kalli Rene käest. Ta kõndis tema kõrvale ja jäi kuulatama.

''Ma nagu kuulsin mdagi'' ütles Rene. Samalajal veel ringi vaatades

Sna muigas. "Rahu. Ta on sõber."

"Kes?" Küsis Kalli uimaselt. "Äkki läheks magama. Minu juurde on siit palju, kas ma võiksin kellegi juurde ööseks jääda?"

Minu juurde saab siit ütles Rene. Teades, et see tee läheb otse.

"Oi jah..." Kalli haigutas.

"Ma ei tule."
Sanal oli järsku paha hakanud. Midagi oli siin valesti.

"Kas läheks nüüd?" küsis Kalli teistelt.

Sana hingeldas. Midagi oli siin väga valesti. Järsku põrkus ta tagasi. Eemalt puu vahelt paistsid tume nahk ja heledat juuksed. "Tumehaldjad! Jookske! Ei, tulge mulle selga!" karjus ta.

Kalli sai kohe virksaks. Ta hüppas Sanale selga ja sikutas Rene'd ka käsipidi.

Tumehaldjas lasi nüüd noole, mis lendas napilt Sana jalge vahelt läbi. Ehmunud pegasus napsas Rene sarve otsa, tõstis ta turjale ja sööstis õhku.

Kalli hoidis kõvasti Sanast kinni. Ta kartis hirmsasti tumehaldjaid.

''Kes need Tumehaldjad on?'' küsis Rene.

Sana, kes lendas väga kiiresti, ütles: "Pimeduse haldjad. Kurjad. Ja ära räägi, hoia jõudu. Võib juhtuda et peame võitlema."

"Need on...n...nii jubedad..."Kalli värises juba.

Rene mõtles mis tal kaasas oli. Siis ta nägi enda vibu ja võttis selle välja. Ta sihtis tumehaldjaid.

Kalli värises veel rohkem. Talle ei meeldinud relvad.

Sana kihutas üha kiiremini, kuni tundis midagi jala ümber. Alla vaadates nägi ta tumehaldjat ja nööri, mille üks ots oli tema jala ümber ja teine tumehaldja käes. Sana karjatas. "Minema! Kaduge siit!"
Ta tõstis sõbrad ühe puu otsa ja oli ka viimane aeg, sest üks nool maandus Sana jalga. See oli rohuga ja Sana matsatas alla maapinnale.