TMIT rollikas.

Veelaine sööstis kiirelt mere poole. Mõne aja pärast tundis Calayena mere lõhna ja lisas kiirust. Mändide vahelt paistis meri. Ta sööstis vette. Küll on tore tagasi olla, mõtles ta. Aga ma pean teadma, mis ülejäänud seltskonnaga juhtub. Mul pole niisugust tunnet ammu olnud. Veelaine muutus merineitsiks. Ta ujus kivide juurde ja selgitas midagi luikedele. Selle peale lendas seitse kaunist luike sinna, kust Delana oli tulnud.

Mõne aja pärast.

Luiged olid järve kohal ja jäid selle ümbrusesse tiirutama.

Karin hakkas naerma ''Hahahaa , sa unustad isegi oma nime ära ( ) '' ei saanud ta kõkutamist järgi jätta ''Sellised , kes nime ära unustavad on väga lahedad ''

" Need on veel lahedamad, kellel on hea huumorimeel, Karin. " itsitas ka Jas ja puhkes siis laginal naerma.
Ta istus kivi peale ja hakkas naerust kõhtu kinni hoidma. Ta teadis, et temast jääb väga totakas mulje , aga ta lihtsalt ei suutnud naermist jätta. Ta polnud veel kunagi kohanud inimest, kes oleks oma nime ära unustanud ja see tundus kohutavalt naljakas.

Üks luik läks tagasi. Teda ootas Calayena. "Ei midagi erilist?" sosistas ta. Merineitsi ohkas ja pigistas enda ketti, kus oli must pärl. Ta muutus luigeks. Teine luik tuli ka. Ma pean vaatama, mida nad teevad.

Kalli lõpetas tantsimise ja jäi vee peale istuma. Ta hakkas teisi veega pritsima.

(Issand, kuidas see rollikas mulle meeldib. )

Sana klopsis nüüd eriti ägedalt kapjadega, lehvitas tiibu ja kraapis maapinaale sarvea midagi. "Tulge lendama!"

"Juhhu" hõikas Kalli ja hüppas Sana'le selga, et tema seljas ratsutada.

Jasmine tõusis umbes meetri kõrgusele õhku ja tegi siis õhus paar meeletut piruetti. Lendamine oli tema jaoks sama hea nagu käimine. Ta oli sellega täiesti harjunud.
Jasmine kihistas ja lausus, " Teeme võidu kui julged ! Selle suure puuni seal. LÄKS ! "
hüüdis ta ja pistis kihutama. Ta liikus läbi õhu sirge nagu tikk ja kiire, kui püssikuul. Siis vaatas ta hetkeks tagasi, et vaadata, kus teised jäid .

Kalli hüüdis: "Edasi!" ja näitas näpuga õhku.

Sana tõusis lendu ja kihutas edasi. Mõne hetkega jõudis ta Jas'ile järgi ja läks natuke ettegi.

"Juhuuu!!!" hüüdis Kalli.

Samal ajal vaatas Rene seda lõpusat seltskonda oma väikses onnis.
'' Haldjad '' Pomises ta.

Sana kihutas kõigest jõust ja jõudis puu juurde, jäädes Jasmine'i ootama. Siis vaatas ta alla ja nägi seal üht inimest. Ta maandus ja vatas Kallile otsa.

Kalli, kes Sana seljas istus küsis: "Mis on?"

Sana niheles. "Ma pole eriti inimestega kpokku puutunud. Mis sa arvad, kas ta on head tüüpi? Tavaliselt tahavad inimesed meie sarvoi kätte saada. Ja pegasuste tiibu. Ning minusuguseid kahelisi on ikka õudus näha inimeste käes."

''Ärge karte, ma ei tee teile haiget karjus Rene.

Selle peale kappas Sana edasi. "Tere. Mis sinu nimi on?"

"Sana. Tema on Kalli." ütles pegasus-ükssarvik, viibates sarvega ratsaniku poole.

''Tere Sana. Tere Kalli ütles Rene. ''Kas te olete eksinud?''küsis rene?

"Ei ole." ütles Kalli ja tegi oma tiibadega tuult.

Sana muigas. "Mina mitte. Ma lihtsalt olin lendamas. Aga sina? Ma pole siin metsas kuigi palju inimesi kohanud."

Ma elan siin lähedal ütles Rene

"Tahad ka lendama tulla?"

OT: mu marksidega kasvas suureks! Ja ta on tüdruk!

Okay ütles Rene