TMIT rollikas.

OT: Sana, mite Sara.

"Pime, pime, pime..." pomises Sana omaette. ta oli natuke jaburaks läinud.

Karin võttis mõõga välja. Nii igaks-juhuks.

Sana kõõritas oma sarve. See tundus natulke teravam.

Karin pani mõõga ära ja tegi midagi lollakat. Ta hakkas laulma

Kaotame orke silmist ütles Rene rahulikult.

Brietha küsis Renelt:"Kas teid jälitasid orgid?"

"Jah, jälitasid küll." ütles Kalli mossis näoga. Ta hoidis käsi ristis ja ise õhus oma kaitsekilbist tehtud kausil hõljumas.

Sana uuris vaheldumisi Kalit, Rened, Briethat ja Karinit.

Kalli vaatas mida Sana vaatas.

Rene ütles rahulikult kümned tuhated, võibolla sadu.

OT: Ma viskan su rollikast välja kui sa oma orke ei lõpeta! Mulle ei meeldi nad! Nendel on LÕPP! Neid ei ole enam!

Jas seisis teistest natuke eemal ja jälgis vaadet. Nad olid väga ilusasse kohta sattunud. Mägine maa. Sellises kohas polnud ta enne käinud. " Oskab keegi äkki öelda, kus me oleme?" hüüdis ta teistele .

"Leri mägedes minuarust." vastas Sana.

OT: Okay.

Rene vaatas rahulikult ringi.

Kalli jäi oma kibile magama.

Sana muutus uniseks ja jäi püstijalu magama. Ta ärkas korraks ja karjatas. "hei! Siin on nõidus! Kaome siit!"
Nimelt oli tal kerge võime tajuda nähtamatuid nõidusi.

"Hull oled peast või!?"

Nõidus, nõidus bomises Rene.

Ent Sana läks segaseks. Ta hirnatas kiledalt ja jooksis mäenõlval kasvavasse metsa.

Oota, mulle tuli meelde, et siin elab nõid karjus Rene.

OT: Ma ajasin Teepeo ja rollika sassi

Sana ei kuulnud midagi ta kihutas metsa, tõustes vahepeal lendu.

.. Kuidas ta tagasi meelidata küsis Rene.

Kalli magas edasi.

Ka Rene jäi magama.